Hanno: 2 kärbest ühe hoobiga. Nii @52 blogi jaoks, kui ka minu teise pildistamise hobi „Tallinn enne ja nüüd“ jaoks, sai tehtud pilt aadressil Toompuiestee 37 – Balti Jaam. Toonane Balti jaam rajati aastal 1870 arhitekt Otto Rudolf von Knüpfferi nägemuse põhjal. Balti Jaam oli peajaam liinil Paldiski-Tallinn-Peterburi. Vaksali asukoha üle peetud vaidlustes surus linnavalitsus läbi oma eelistuse Nunnavärava esise näol, mis pidi olema reisijaile ja kaupmeestele tunduvalt ligipääsetavam kui ehitaja väljapakutud Lilleküla kant. 125000 rublase maksumusega jaamahoone valmis 1871. a kevadeks. Hoolimata lõppjaama staatusest polnud algselt siiski tegemist klassikalise tupikjaamaga (raudtee suundus edasi sadamasse), nii paigutati piklik reisijatehoone rööpmetega paralleelselt teestiku küljele. Peahoonest otse üle raudtee seisis temaga ühepikkune 12 vedurit mahutav depoo. Kaubajaama jaoks valmis eraldi hoone peajaama juures asuvas kaubahoovis, mitmesuguste abihoonete ja elamute kõrval rajati ka veeremi remontimiseks vajalikud töökojad ning vagunikuur. 1941. aastal pandi jaamahoone taganeva punaarmee poolt põlema, ent taastati 1945. aastal osaliselt. Aastail 1960–1966 renoveeriti jaamahoone täielikult. Hoones sees peaksid osad originaalsed müürid olema ka nähtavad.
Juurik: Vana-Lõuna 37. Eesti esimesi (ja väidetavalt parimaid) juugend-ehitisi, valminud samal aastal Ammende Villaga (1905). Lutheri tööliste rahvamaja ehitati juhtkonna otsusega arhitektide Herman Geselliuse, Armas Lindgreni ja Eliel Saarineni projekti järgi. Soome arhitekte kasutati, sest Eesti omasid siis veel ei olnud. Majas tegutsesid Lutheri vabriku orkester ja näitering, samuti Noorte Meeste Kristliku Ühingu Lutheri osakond, mitmed töölisringid ja ühingud, suur eestikeelne raamatukogu.
---
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar